Loading...
+ Näita rohkem
  • Mõõdud 105 x 180 cm

    70%puuvill, 30%lina

    Saaremaa lillornamendi näol on loodud äärmiselt rikas, värvierk, mitmekesine ning omalaadne, ainult Saaremaale omane tikandidekoor.Saaremaa mustrite puhul on omapärane tihe sugulusjoon. Sarnaseid detaile on Saaremaal kasutatud nii tanudel, käistel, vöödel. Saaremaa sall on inspireeritud Jämaja vöökirjast. Vööga seoti rõivad kinni, selle külge kinnitati tarbeesemeid ja ehteid. Vöökudumisoskus oli laialt levinud, seda õppisid juba noored tütarlapsed. Kudumistehnika järgi olid enamlevinud kõlavöö ja kirivöö. Kõlavöö oli kitsas ja pikk ning selle pind oli tavaliselt mõlemalt poolt ühesugune.

    Saaremaa vaiba loomisel soovin tänada Anita Kütti ja Ulvi Põldu

  •  Mõõdud 35 x 180 cm
    70%puuvill, 30%lina

    Hiiumaa sall on inspireertitud Pühalepa rahvariietest. Pühalepa on imeline koht, Paik,mis andis inspiratsiooni ka salli loojale, hiidlasele Magnus Lõppele.Sõba toonid on võetud Hiiumaa vanimast ülerõivast – laikuub, mis oli õmmeldud lambapruunist villasest kangast. Kuub ehk jäku oli Hiiumaal väga armastatud. Seda kandsid nii naised kui mehed.

  •  Mõõdud 70 x 180 cm
    70%puuvill, 30%lina

    Hiiumaa sall on inspireertitud Pühalepa rahvariietest. Pühalepa on imeline koht, Paik,mis andis inspiratsiooni ka salli loojale, hiidlasele Magnus Lõppele.Sõba toonid on võetud Hiiumaa vanimast ülerõivast – laikuub, mis oli õmmeldud lambapruunist villasest kangast. Kuub ehk jäku oli Hiiumaal väga armastatud. Seda kandsid nii naised kui mehed.

  •  Mõõdud 105 x 180 cm
    70%puuvill, 30%lina

    Hiiumaa sall on inspireertitud Pühalepa rahvariietest. Pühalepa on imeline koht, Paik,mis andis inspiratsiooni ka salli loojale, hiidlasele Magnus Lõppele.Sõba toonid on võetud Hiiumaa vanimast ülerõivast – laikuub, mis oli õmmeldud lambapruunist villasest kangast. Kuub ehk jäku oli Hiiumaal väga armastatud. Seda kandsid nii naised kui mehed.

  • Mõõdud 110 x 170 cm 70% puuvill, 30%polüester   Lõuna-Eestis olid õlgadel kantavad pidulikud ristkülikukujulised villased sõbad auväärsemad kehakatted.Setu kirjades kõige sagedamini korduv element on ruut millest sageli on loodud terved kujundkonnad. Sageli leiame ka ristikujundit nii kirjana kui ka taustana. Ruut tekkis sõõrist ja sümboliseerib lõpmatust, täiuslikkust ja kõiksust, rist on tasakaalu sümbol, mis tähistab taeva ja maa vahelisi suhteid). Nimetatud vähestest elementidest ja väheste tehniliste võtetega on tuletatud palju eri kirju, milles väljendub rahva andekus ja suur loomisvõime.Hoolimata sellest, et ka mujal Eestis esines punast tooni märgatavalt rohkem kui teisi värvusi, on setu tikandites idanaabritega palju ühist, kuigi motiivid täiesti erinevad. Punane värv väjendas maad, armastust, tuld, verd ja emotsionaalsust.Setumaa sallil on kasutatud puusapõlle motiive.
  • Suur sõlg

    15.00 

    Targad teavad kõnelda, et sõlgedega on rõivaid kinnitatud juba üle 3000 aasta. Varasemateks peetakse Vahemeremaades II. aastatuhande lõpul e.m.a. rõivakinnitusnõelte arengu tulemusel tekkinud esimesi kaarsõlgede vorme. Kui algselt oli tegu vaid praktilise esemega millega oma rõivaid kinnitada siis peagi omandas sõlg ehte funktsiooni ja sõle populaarsus kasvas ja kasutus levis. Provinstiaalrooma mõjualal võeti u kaks tuhat aastat tagasi kasutusele esimesed hilisematele hoburaudsõlgedele sarnanevad esemed. Teada on, et ühed varasemad Eesti hoburaudsõled pärinevad Virumaa tarandkalmetest. 8-13.saj. oli Eestis hoburaudsõlgede õitsenguaeg aga neid kanti kuni u 17.sajandini. Arheoloogid on teinud tublit tööd ja leidnud päris palju sõlgi millest hästisäilinu ning terved pärinevad laibamatustest või peiteleidudest. Katkiste leidude puhul võib tegu olla tahtliku lõhkumisega või põletusmatusega.
    Sageli tuntakse huvi, et kas oli ka vahet meeste ja naiste sõlgede vahel või mida tähendasid erinevad mustrikirjad ja kuidas ikkagi siis sõlge kantakse-kas nupud üleval või all. Kuna varasemad kandjad on juba u 1000 ja enam aastakest mullas ja kuidagi vastata ei saa siis mustreid tõeselt lahti lahata on võimatu. Leiumaterjalis ei saa teha ka selget vahet naiste ja meeste sõlgede vahel-teinekord küll me teame, et leid kuulus mehele või naisele kaasas olevate teiste esemete järgi aga sellele vaatamata kandis mõlem sugu laias laastus samu sõlgi valdavalt sest tegu oli ikkagi igapäevase rõiva kinnitusvahendiga. Teada aga on see, et kanti sõlge nii, et sõlenupud olid üles poole keeratud-antud järeldus on tehtud lähtuvalt leiumaterjalist.

     

  • Mõõdud 70 x 180 cm
    70% puuvill, 30% lina

     

    Tartumaal ei olnud tikandid kuigi rikkalikud, pigem olid need tagasihoidlikud. Esile tulevad erinevate värviliste lõngade kasutamine n. valge, pruun, punane, roheline, sinine. Põhiliselt kasutati sõbade kaunistamiseks sissekootud värvilisi triipe ja pistete kombinatsioone. Lõuna-Eesti sall on inspireeritud Tartu rahvariiete särgi kirjast. Tartu sõba kaunistab kaheksaharuline täht, mille motiivi ääristab ruutudest koosnev siksakjoon.

  •  Mõõdud 110 x 180 cm
    70% puuvill, 30% lina

    Tartumaal ei olnud tikandid kuigi rikkalikud, pigem olid need tagasihoidlikud. Esile tulevad erinevate värviliste lõngade kasutamine n. valge, pruun, punane, roheline, sinine. Põhiliselt kasutati sõbade kaunistamiseks sissekootud värvilisi triipe ja pistete kombinatsioone. Lõuna-Eesti sall on inspireeritud Tartu rahvariiete särgi kirjast. Tartu sõba kaunistab kaheksaharuline täht, mille motiivi ääristab ruutudest koosnev siksakjoon.

  •  Mõõdud 110 x 180 cm
    70% puuvill, 30% lina


    Tartumaal ei olnud tikandid kuigi rikkalikud, pigem olid need tagasihoidlikud. Esile tulevad erinevate värviliste lõngade kasutamine n. valge, pruun, punane, roheline, sinine. Põhiliselt kasutati sõbade kaunistamiseks sissekootud värvilisi triipe ja pistete kombinatsioone. Lõuna-Eesti sall on inspireeritud Tartu rahvariiete särgi kirjast. Tartu sõba kaunistab kaheksaharuline täht, mille motiivi ääristab ruutudest koosnev siksakjoon.

  •  Mõõdud 70 x 180 cm
    70% puuvill, 30% lina


    Tartumaal ei olnud tikandid kuigi rikkalikud, pigem olid need tagasihoidlikud. Esile tulevad erinevate värviliste lõngade kasutamine n. valge, pruun, punane, roheline, sinine. Põhiliselt kasutati sõbade kaunistamiseks sissekootud värvilisi triipe ja pistete kombinatsioone. Lõuna-Eesti sall on inspireeritud Tartu rahvariiete särgi kirjast. Tartu sõba kaunistab kaheksaharuline täht, mille motiivi ääristab ruutudest koosnev siksakjoon.

  •  Mõõdud 110 x 180 cm
    70% puuvill, 30% lina


    Tartumaal ei olnud tikandid kuigi rikkalikud, pigem olid need tagasihoidlikud. Esile tulevad erinevate värviliste lõngade kasutamine n. valge, pruun, punane, roheline, sinine. Põhiliselt kasutati sõbade kaunistamiseks sissekootud värvilisi triipe ja pistete kombinatsioone. Lõuna-Eesti sall on inspireeritud Tartu rahvariiete särgi kirjast. Tartu sõba kaunistab kaheksaharuline täht, mille motiivi ääristab ruutudest koosnev siksakjoon.

  •  Mõõdud 35 x 180 cm
    70% puuvill, 30% lina
     

    Tartumaal ei olnud tikandid kuigi rikkalikud, pigem olid need tagasihoidlikud. Esile tulevad erinevate värviliste lõngade kasutamine n. valge, pruun, punane, roheline, sinine. Põhiliselt kasutati sõbade kaunistamiseks sissekootud värvilisi triipe ja pistete kombinatsioone. Lõuna-Eesti sall on inspireeritud Tartu rahvariiete särgi kirjast. Tartu sõba kaunistab kaheksaharuline täht, mille motiivi ääristab ruutudest koosnev siksakjoon.